Inimese mikrokiip: väike samm transhumanismi poole

• Autor:
• autori nimi

  Quantumrun Foresight
• Aprill 29, 2022

Ülevaate kokkuvõte

Inimeste mikrokiibistamine ei ole ainult ulme kontseptsioon; see on reaalsus, mis on juba omaks võetud sellistes kohtades nagu Rootsi, kus mikrokiipe kasutatakse igapäevaseks juurdepääsuks, ja tipptasemel uurimistöös sellistes ettevõtetes nagu Neuralink. See tehnoloogia pakub potentsiaali täiustatud juurdepääsuks, meditsiinilisteks läbimurdeks ja isegi "supersõdurite" loomiseks, kuid see tekitab ka tõsiseid eetilisi, julgeoleku- ja keskkonnaprobleeme. Võimaluste ja riskide tasakaalustamine, tööjõule avalduvate mõjudega tegelemine ja keerulisel regulatiivsel maastikul liikumine on kriitilised väljakutsed, kuna inimeste mikrokiibid arenevad edasi ja võivad muutuda ühiskonnas tavalisemaks.

Inimese mikrokiibi kontekst

Mikrokiipide teatud mudelitel on võimalus suhelda välisseadmetega, kasutades kas raadiosagedustuvastust (RFID) või elektromagnetilisi raadiovälju. Teatud mikrokiipide mudelid ei vaja ka toiteallikat, kuna need võivad kasutada välisseadme magnetvälja töötamiseks ja välissüsteemidega ühendamiseks. Need kaks tehnilist võimalust (koos paljude muude teaduslike edusammudega) viitavad tulevikule, kus inimeste mikrokiibistamine võib muutuda tavapäraseks. 

Näiteks on tuhanded Rootsi kodanikud valinud võtmete ja kaartide asendamiseks nende kätte mikrokiipide siirdamise. Neid mikrokiipe saab kasutada jõusaali juurdepääsuks, raudtee e-piletite ostmiseks ja hädaolukorra kontaktandmete salvestamiseks. Lisaks implanteeris Elon Muski ettevõte Neuralink edukalt sigade ja ahvide ajju mikrokiibi, et jälgida nende ajulaineid, jälgida haigusi ja isegi võimaldada ahvidel oma mõtetega videomänge mängida. Konkreetne näide on San Franciscos asuv ettevõte Synchron, mis testib traadita implantaate, mis on võimelised stimuleerima närvisüsteemi, mis võib aja jooksul paralüüsi ravida. 

Inimeste mikrokiibistamise kasv on ajendanud USA seadusandjaid välja töötama seadusi, mis keelustavad ennetavalt sunniviisilise mikrokiibi kasutamise. Lisaks on andmete turvalisuse ja isikuvabadustega seotud kasvavate privaatsusprobleemide tõttu sunnitud mikrokiibi kasutamine 11 osariigis keelatud (2021). Kuid mõned tehnoloogiatööstuse juhtivad tegelased suhtuvad mikrokiibimisse endiselt positiivselt ja usuvad, et see võib viia inimeste jaoks paremate tulemusteni ja pakkuda äriettevõtetele uut turgu. Seevastu üldise tööjõu uuringud näitavad suuremat skeptitsismi taset inimeste mikrokiibi kasutamise üldiste eeliste suhtes. 

Häiriv mõju

Kuigi inimeste mikrokiibistamine pakub paremat juurdepääsu digitaalsele ja füüsilisele ruumile ning isegi võimalust suurendada inimese meeli või intellekti, tekitab see ka tõsiseid turvaprobleeme. Häkitud mikrokiibid võivad avaldada isiklikku teavet, nagu inimese asukoht, igapäevane rutiin ja tervislik seisund, muutes inimesed vastuvõtlikumaks küberrünnakutele, mis võivad ohustada nende elu. Nende võimaluste ja riskide tasakaal on selle tehnoloogia kasutuselevõtu ja mõju määramisel otsustava tähtsusega.

Ärimaailmas võib mikrokiipide kasutamine saada strateegiliseks eeliseks, võimaldades paremini kontrollida eksoskelette ja tööstuslikke masinaid või pakkudes täiustusi meeltele või intellektile. Täiendusvõimalused on tohutud ja need eelised võivad sundida elanikkonda selliseid tehnoloogiaid kasutusele võtma, et tulevikus tööjõus konkurentsivõimeliseks jääda. Siiski tuleb käsitleda eetilisi kaalutlusi, nagu võimalik sund või ebavõrdsus juurdepääsul nendele tehnoloogiatele. Ettevõtetel võib olla vaja välja töötada selged poliitikad ja juhised, et tagada selle tehnoloogia kasutuselevõtt nii eetiline kui ka õiglane.

Valitsuste jaoks kujutab inimeste mikrokiibistamise trend endast keerukat maastikku, kus liikuda. Tehnoloogiat saaks kasutada positiivsete ühiskondlike hüvede saamiseks, nagu tervishoiuteenuste parem jälgimine või avalike teenuste lihtsustatud juurdepääs. Siiski võib valitsustel olla tarvis kehtestada eeskirjad, et kaitsta privaatsust ja turvalisust ning vältida tehnoloogia võimalikku väärkasutamist või kuritarvitamist. Väljakutseks on selliste poliitikate väljatöötamine, mis edendavad mikrokiibistamise positiivseid aspekte, vähendades samal ajal riske. See ülesanne nõuab tehnoloogiliste, eetiliste ja ühiskondlike tegurite hoolikat kaalumist.

Inimese mikrokiibi tagajärjed 

Inimese mikrokiibistamise laiemad tagajärjed võivad hõlmata järgmist:

• Keha muutmise transhumanistlike põhimõtete ühiskondlik normaliseerumine tehnoloogiliste komponentidega, mis viib füüsiliste ja vaimsete omaduste muutmise või suurendamise laiema aktsepteerimiseni, mis võib ümber määratleda inimese identiteedi ja kultuurinorme.
• Võimalus funktsionaalselt ravida neuroloogiliste häirete teatud vorme mikrokiibi abil, mis viib uute terapeutiliste lähenemisviisideni ja võib potentsiaalselt muuta ravimaastikku varem ravimatuks peetud seisundite jaoks.
• Parem keskmine tööviljakus, kuna rohkem inimesi valib oma karjääri, oskuste ja füüsiliste võimete parandamiseks mikrokiibid, mis võib potentsiaalselt ümber kujundada professionaalse arengu ja konkurentsi dünaamikat erinevates tööstusharudes.
• Suurenenud rahastamine vabatahtliku mikrokiibistamise edendamiseks ja turustamiseks, mis toob kaasa täiesti uue keha modifitseerimise tööstuse loomise, mis võib sarnaselt kosmeetilise plastilise kirurgia tööstusele mõjutada ühiskonna arusaamu ilust ja eneseväljendusest.
• "Supersõdurite" loomine, mis on sügavalt integreeritud isikupärastatud eksoskelettide ja digiteeritud relvadega, samuti sõjalise toetusega UAV-droonid, taktikalised välirobotid ja autonoomsed transpordisõidukid, mis viib ümberkujundamiseni sõjalises strateegias ja võimetes.
• Uute eeskirjade ja eetiliste juhiste väljatöötamine inimeste mikrokiibi kasutamise reguleerimiseks, mis põhjustab võimalikke konflikte isikliku autonoomia, privaatsusõiguste ja ühiskondlike huvide vahel ning nõuab hoolikat poliitikakujundamist, et neid konkureerivaid probleeme tasakaalustada.
• Mikrokiipide tootmise, kõrvaldamise ja ringlussevõtuga seotud keskkonnaprobleemide esilekerkimine, mis toob kaasa võimalikud ökoloogilised mõjud, millega tuleb tegeleda vastutustundliku tootmise ja jäätmekäitlusega.
• Võimalik nihe majanduslikus jõus mikrokiipide tehnoloogiale spetsialiseerunud ettevõtete suunas, mis toob kaasa muutused turudünaamikas, investeerimisprioriteetides ning tehnoloogia- ja tervishoiusektori konkurentsis.
• Mikrokiibile juurdepääsul või sellest keeldumisel põhineva sotsiaalse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise potentsiaal, mis toob kaasa uued ühiskondlikud lõhenemised ja nõuavad hoolikat kaalumist kaasatuse, taskukohasuse ja sundimise potentsiaaliga nii tööalases kui ka isiklikus kontekstis.

Küsimused, mida kaaluda

• Millised on täiendavad võimalikud kasutusjuhtumid inimeste mikrokiibile lähi- ja kaugemas tulevikus?
• Kas inimese mikrokiibistamise ohud kaaluvad üles võimaliku kasu?