Meretaseme tõus: tulevane oht rannikualade elanikele

• Autor:
• autori nimi

  Quantumrun Foresight
• Jaanuar 21, 2022

Ülevaate kokkuvõte

Meretaseme tõus, mille põhjuseks on sellised tegurid nagu soojuspaisumine ja inimtegevusest tingitud maismaa veevaru, kujutab endast märkimisväärset ohtu rannikualade kogukondadele ja saareriikidele. Eeldatakse, et see keskkonnaprobleem muudab majandust, poliitikat ja ühiskonda, mille võimalikud mõjud ulatuvad rannikuäärsete kodude ja maade kaotamisest tööturgude muutusteni ja nõudluse suurenemiseni kliimamuutuste leevendamise jõupingutuste järele. Vaatamata süngetele väljavaadetele pakub olukord ka võimalusi ühiskonna kohanemiseks, sealhulgas üleujutuskindlate tehnoloogiate arendamiseks, rannikukaitse rajamiseks ning potentsiaali säästlikumaks lähenemiseks majandus- ja tööstustegevusele.

Meretaseme tõusu kontekst

Viimastel aastakümnetel on merevee tase tõusnud. Uued mudelid ja mõõtmised on parandanud merepinna tõusu ennustamiseks kasutatavaid andmeid, mis kõik kinnitavad kiiremat tõusu. Järgmistel aastakümnetel avaldab see tõus märkimisväärset mõju rannikuäärsetele kogukondadele, kelle kodud ja maa võivad selle suundumuse jätkumisel jääda püsivalt allapoole tõusuteed.

Rohkem andmeid on võimaldanud teadlastel paremini mõista merepinna tõusu põhjuseid. Suurimaks tõukejõuks on soojuspaisumine, kus ookean muutub soojemaks, mille tulemuseks on merevee tihedus; see põhjustab vee paisumist ja seega merepinna tõusu. Globaalne temperatuuri tõus on aidanud kaasa ka liustike sulamisele kogu maailmas ning Gröönimaa ja Antarktika jääkihtide sulamisele.

Samuti on olemas maismaaveehoidla, kus inimese sekkumine veeringesse viib selleni, et rohkem vett läheb lõpuks ookeani, selle asemel, et maismaale jääda. Sellel on merepinna tõusule suurem mõju kui isegi Antarktika sulavatel jäälehtedel, kuna inimesed kasutavad põhjavett niisutamiseks.

Kõik need draiverid on aastatel 3.20–1993 aidanud kaasa märgatavale 2010 mm kasvule aastas. Teadlased töötavad endiselt oma mudelite kallal, kuid seni (2021. aasta seisuga) on ennustused üldiselt sünged. Isegi kõige optimistlikumad prognoosid näitavad endiselt, et 1. aastaks ulatub merepinna tõus ligikaudu 2100 meetrini aastas.

Häiriv mõju

Suurimat mõju kogevad saartel ja rannikualadel elavad inimesed, sest on vaid aja küsimus, millal nad oma maa ja kodud merele kaotavad. Mõned saareriigid võivad planeedi pinnalt kaduda. Aastaks 300 võib üleujutustasemest madalamal elada kuni 2050 miljonit inimest.

Sellele tulevikule on palju vastuseid. Üks võimalus on liikuda kõrgemale kohale, kui see on saadaval, kuid sellega kaasnevad riskid. Rannikukaitsed, nagu mereseinad, võivad kaitsta olemasolevaid madalaid alasid, kuid nende ehitamiseks kulub aega ja raha ning merepinna tõus võib muutuda haavatavaks.

Infrastruktuur, majandus ja poliitika saavad kõik mõjutatud nii haavatavates piirkondades kui ka kohtades, kus merepinna tase ei tõuse kunagi tolli võrra. Kõik ühiskonna osad tunnevad rannikuüleujutuste tagajärgi, olgu need siis lihtsad majanduslikud või pakilisemad humanitaarsed tagajärjed. Meretaseme tõus toob kaasa tõsise humanitaarkriisi tänapäeva keskmise inimese eluea jooksul.

Meretaseme tõusu tagajärjed

Meretaseme tõusu laiemad tagajärjed võivad hõlmata järgmist: 

• Suurenenud nõudlus tööstusteenuste järele meremüüride ja muude rannikukaitserajatiste ehitamiseks või hooldamiseks. 
• Kindlustusseltsid, kes tõstavad madalatel rannikualadel asuvate kinnisvarade intressimäärasid ja muud sellised ettevõtted, kes sellistelt territooriumidelt täielikult lahkuvad. 
• Kõrge riskiga piirkondades elavad elanikud kolivad sisemaale kaugemale, põhjustades rannikualade kinnisvarahindade langust ja maismaa kinnisvarahindade tõusu.
• Kulutused teadusuuringutele ja infrastruktuurile globaalse soojenemise vastu võitlemiseks kasvavad järsult.
• Sellised tööstusharud, nagu turism ja kalandus, mis sõltuvad suuresti rannikupiirkondadest, kannatavad suuri kahjusid, samas kui sellised sektorid nagu ehitus ja sisemaa põllumajandus võivad kasvada nõudluse tõttu uue infrastruktuuri ja toiduainete tootmise järele.
• Keskne punkt poliitika kujundamisel ja rahvusvahelistes suhetes, kui riigid maadlevad kliimamuutuste leevendamise, kohanemisstrateegiate ja kliimast põhjustatud rände potentsiaaliga.
• Üleujutuskindlate ja veemajandustehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine, mis viib teadusuuringute ja arendustegevuse fookuse nihkumiseni.
• Rannikualade töökohtade vähenemine ja sisemaa arengu, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemispüüdlustega seotud töökohtade arvu suurenemine.
• Ranniku ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kadu, luues samas ka uusi veekeskkondi, muutes mereelustiku tasakaalu ja potentsiaalselt uute ökoloogiliste niššide teket.

Küsimused, mida kaaluda

• Milliseid meetmeid tuleks võtta meretaseme tõusu tõttu ümberasustatud pagulaste majutamiseks?
• Kas usute, et rannikukaitsetest, nagu tammid ja tammid, võib piisata mõne kõige haavatavama piirkonna kaitsmiseks meretaseme tõusu eest?
• Kas arvate, et praegused programmid heitkoguste vähendamiseks ja globaalse soojenemise aeglustamiseks on piisavad, et aeglustada merepinna tõusu?