Firmast

Tulevik Siemens

#
auaste
57
| Quantumrun Global 1000

Siemens AG on üks Euroopa suurimaid tööstusettevõtteid, mis asub Saksamaal. Konglomeraat jaguneb peamiselt energeetika, tööstuse, infrastruktuuri ja linnade ning tervishoiu (Siemens Healthineersi nime all). Siemens AG on juhtiv meditsiiniseadmete tootja. Ettevõtte tervishoiuüksus on tööstusautomaatika üksuse järel kõige kasumlikum divisjon. Ettevõte tegutseb ülemaailmselt oma harukontoritega, kuid ettevõtte peakorter asub Münchenis ja Berliinis.

Kodumaa:
Sektor:
Tegevusala:
Elektroonika, elektriseadmed.
Koduleht:
Asutatud:
1847
Ülemaailmne töötajate arv:
351000
Kodumaiste töötajate arv:
Kodumaiste asukohtade arv:

Finantstervis

Tulud:
$79644000000 EUR
3 aasta keskmine tulu:
$77876666667 EUR
Tegevuskulud:
$16828000000 EUR
3 aasta keskmised kulud:
$16554500000 EUR
Reservis olevad vahendid:
$10604000000 EUR
Tururiik
Tulu riigist
0.23
Tulu riigist
0.34
Tururiik
Tulu riigist
0.22

Varade toimivus

  1. Toode/teenus/osakond nimi
    Elekter ja gaas
    Toote/teenuse tulu
    16471000000
  2. Toode/teenus/osakond nimi
    Energiajuhtimine
    Toote/teenuse tulu
    11940000000
  3. Toode/teenus/osakond nimi
    Tuuleenergia ja taastuvenergia
    Toote/teenuse tulu
    7973000000

Innovatsioonivarad ja torujuhe

Ülemaailmne brändi asetus:
55
Investeeringud teadus- ja arendustegevusse:
$4732000000 EUR
Omandatud patente kokku:
80673
Patendiväljade arv eelmisel aastal:
53

Kõik ettevõtte andmed, mis on kogutud selle 2016. aasta majandusaasta aruandest ja muudest avalikest allikatest. Nende andmete täpsus ja nende põhjal tehtud järeldused sõltuvad nendest avalikult juurdepääsetavatest andmetest. Kui avastatakse, et ülaltoodud andmepunkt on ebatäpne, teeb Quantumrun sellel aktiivsel lehel vajalikud parandused. 

HÄIRESTUSTE HAVATAVUS

Energeetika-, tervishoiu- ja tööstussektorisse kuulumine tähendab, et seda ettevõtet mõjutavad järgmistel aastakümnetel otseselt ja kaudselt mitmed häirivad võimalused ja väljakutsed. Kuigi Quantumruni eriaruannetes on neid üksikasjalikult kirjeldatud, saab neid häirivaid suundumusi kokku võtta järgmiste üldiste punktidega:

*Kõigepealt hakkavad 2020. aastate lõpus Vaikse ja Boomeri põlvkonnad jõudma sügavale oma vanemaeadesse. See kombineeritud demograafia, mis moodustab peaaegu 30–40 protsenti maailma elanikkonnast, on arenenud riikide tervishoiusüsteemidele märkimisväärne pinge.
*Kuid kaasatud ja jõuka hääletusrühmana hääletab see demograafia aktiivselt riiklike kulutuste suurendamise poolt subsideeritud tervishoiuteenustele (haiglad, kiirabi, hooldekodud jne), et toetada neid nende halliks muutumises.
*See suurem investeering tervishoiusüsteemi hõlmab suuremat rõhku ennetavale meditsiinile ja ravile.
* Üha enam kasutame tehisintellekti süsteeme patsientide diagnoosimiseks ja roboteid keerukate operatsioonide juhtimiseks.
* 2030. aastate lõpuks parandavad tehnoloogilised implantaadid kõik füüsilised vigastused, samas kui ajuimplantaadid ja mälu kustutavad ravimid ravivad enamikku vaimsetest traumadest või haigustest.
*Samas on energia poole pealt kõige ilmsem häiriv trend taastuvate elektrienergiaallikate, nagu tuule-, loodete-, maasoojus- ja (eriti) päikeseenergia, kulude kahanemine ja energia tootmisvõimsuse suurenemine. Taastuvenergia majandus areneb sellise kiirusega, et edasised investeeringud traditsioonilisematesse elektrienergia allikatesse, nagu kivisüsi, gaas, nafta ja tuumaenergia, muutuvad paljudes maailma paikades vähem konkurentsivõimeliseks.
* Samaaegselt taastuvate energiaallikate kasvuga kahanevad kulud ja suurenevad energiasalvestised kommunaalteenuste akud, mis suudavad päeva jooksul salvestada taastuvatest energiaallikatest (nt päikeseenergiast) saadavat elektrit, et need õhtul vabastada.
*Energiainfrastruktuur suures osas Põhja-Ameerikas ja Euroopas on aastakümneid vana ning praegu toimub kahekümne aasta pikkune ümberehitamise ja ümberkujundamise protsess. Selle tulemuseks on stabiilsemate ja vastupidavamate nutikate võrkude paigaldamine ning see ergutab tõhusama ja detsentraliseeritud energiavõrgu arendamist paljudes maailma paikades.
* Aastaks 2050 tõuseb maailma rahvaarv üle üheksa miljardi, kellest üle 80 protsendi elab linnades. Kahjuks puudub infrastruktuur, mis on vajalik selle linnaelanike sissevooluga toimetulekuks, mis tähendab, et 2020.–2040. aastatel kasvab linnaarendusprojektide arv kogu maailmas enneolematult.
*Nanotehnoloogia ja materjaliteaduste edusammud toovad kaasa mitmesuguseid materjale, mis on muude eksootiliste omaduste hulgas tugevamad, kergemad, kuuma- ja löögikindlad, kuju muutvad. Need uued materjalid võimaldavad oluliselt uudseid projekteerimis- ja insenerivõimalusi, mis mõjutavad paljude tulevaste ehitus- ja infrastruktuuriprojektide valmistamist.
*2020. aastate lõpus võetakse kasutusele ka rida automatiseeritud ehitusroboteid, mis parandavad ehituse kiirust ja täpsust. Need robotid kompenseerivad ka prognoositud tööjõupuudust, kuna oluliselt vähem aastatuhandeid ja Z-põlvkondi valib kaubandusele siseneda kui eelmised põlvkonnad.
*Kuna Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika arenevad järgmise kahe aastakümne jooksul edasi, suurendavad nende elanikkonna kasvavat nõudlust esimese maailma elutingimused nõudluse kaasaegse energia-, transpordi- ja kommunaalinfrastruktuuri järele, mis hoiab ehituslepingud tugevana ka lähitulevikus.

ETTEVÕTTE TULEVIKUVÄLJAVAATED

Ettevõtte pealkirjad