Kas andmetöötlus viib meid surematusele lähemale?

Kas andmetöötlus viib meid surematusele lähemale?
PILDIKREDIIT: pilvandmetöötlus

Kas andmetöötlus viib meid surematusele lähemale?

    • Autor Nimi
      Anthony Salvalaggio
    • Autor Twitteri käepide
      @AJSalvalaggio

    Terve lugu (kasutage AINULT nuppu Kleebi Wordist teksti turvaliseks kopeerimiseks ja kleepimiseks Wordi dokumendist)

    Kuigi tulevikunägemused võivad aja jooksul muutuda, on surematus meie homsetes unistustes olnud kindel koht. Võimalus elada igavesti on hõivanud inimese kujutlusvõimet sajandeid. Kuigi igavesti elamine ei ole veel lähedal reaalsusele, on see viimastel aastatel siiski läbi teinud huvitava transformatsiooni fantaasiast teoreetiliseks võimaluseks.

    Kaasaegsed ideed surematusest on nihkunud keskendumiselt keha säilitamisele vaimu säilitamisele. Selle tulemusena on ulmefilmide vananemisvastased unekambrid asendunud pilvepõhise andmetöötluse reaalsusega. Uus arvutitehnoloogia on muutunud üha enam inimaju simuleerivaks. Valdkonna visionääride jaoks viib inimmõistuse integreerimine kiiresti kiirenevasse digimaailma meid väljapoole sureliku mähise piire.

    Visionäärid

    Teadlaste jaoks nagu Randal Koene ei ole surematuse uus tulevik üks isoleeritud säilitamine, vaid pigem digitaalne integratsioon. Koene näeb SIM (substraadist sõltumatu meel) kui surematuse võti. SIM on digitaalselt säilinud teadvus – inimmõistuse üleslaadimise tulemus võimsasse (ja kiiresti laienevasse) küberruumi. Koene on juht Carboncopies.org, organisatsioon, mis on pühendunud SIM-i tegelikkuseks muutmisele teadlikkuse tõstmise, uurimistöö julgustamise ja SIM-algatuste rahastamise tagamise kaudu.

    Teine visionäär digitaalse surematuse valdkonnas on Ken Hayworth, USA president Aju säilitamise sihtasutus. Fondi nimi on iseenesestmõistetav: praegu saab väikeses mahus ajukude säilitada suure efektiivsusega; Hayworthi eesmärk on laiendada olemasoleva tehnoloogia võimalusi, et surmahetkel säiliks suuremad koekogused (ja lõpuks terve inimaju), et neid hiljem arvutisse skaneerida, et luua inimese-masina teadvus.

    Need on kaasahaaravad – ja äärmiselt keerulised – ideed. Inimese aju sisu säilitamise ja küberruumi üleslaadimise eesmärk on saavutus, mis sõltub arvutiarenduse ja neuroteaduse tihedast koostööst. Üks näide kahe valdkonna vastastikusest mõjust on "ühendus” – närvisüsteemi 3D kaart.  Human Connectome projekt (HCP) on veebipõhine graafiline liides, mis võimaldab inimestel inimese aju visuaalselt uurida.

    Kuigi HCP on teinud suuri edusamme, on see endiselt pooleli ja mõned väidavad, et inimaju kaardistamise projekt tervikuna on selle saavutamiseks liiga suur ülesanne. See on vaid üks takistustest, millega sellised teadlased nagu Koene ja Hayworth silmitsi seisavad.

    Väljakutsed

    Isegi kõige optimistlikumad ajajooned tunnevad ära tõsised katsumused, mis on seotud inimmõistuse üleslaadimisega küberruumi: Näiteks kui inimaju on maailma võimsaim ja keerulisem arvuti, siis milline inimese loodud arvuti sobiks selle majutamiseks? Veel üks väljakutse on asjaolu, et sellised algatused nagu SIM teevad inimaju kohta teatud oletusi, mis jäävad hüpoteetilisteks. Näiteks usk, et inimteadvust saab küberruumi üles laadida, eeldab, et inimmõistuse keerukust (mälu, emotsioonid, assotsiatsioonid) saab täielikult mõista aju anatoomilise struktuuri kaudu – see oletus jääb hüpoteesiks, mida pole veel vaja olema tõestatud.  

    Sildid
    Kategooria
    Teemaväli