Suure Vallrahu jaoks võib lõpp olla lähedal

Praegune elukorraldus Suur Vallrahu on 19 aasta jooksul kogenud neli pleegitamist. Pleegitamine toimub siis, kui vee temperatuur tõuseb ja korallid ajavad välja selles elavad vetikad, tühjendades selle värvi. See on maailma suurim korallriffide süsteem ja on rohkem kui 8,000 aastat vana, kuid selle aeg näib olevat otsa saamas. Seda on nimetatud Austraalia rahvuslikuks aardeks ja turistide jaoks korduvaks kogemuseks ja nüüd ilmselt hoopis muul põhjusel. 

A õppima, mille viis läbi ARC korallriffide uuringute tippkeskus, avaldati märtsis, kus kirjeldati korduvate pleegituste käigus 1998., 2002. ja 2016. aastal Suure Vallrahu kahjustamise ulatust. 2017. aasta uuringu värskemad andmed näitavad, et riff on veel keset järjekordset pleegitamist.  

ARC keskuse direktori sõnul ei pruugi rifi seisund veel lõplik, kuid korallid kasvavad aastas vaid 0.1 tolli ja isegi kõige kiiremini kasvavate korallide täielikuks taastumiseks võib kuluda kümme aastat. Viimased kaks pleegitamist toimusid vaid 12-kuulise vahega, mis ei pakkunud 2016. aastal kahjustatud korallidele taastumise võimalust.  

Korallid saavutavad oma luminestsentsvärvi vetikate kaudu, millega neil on sümbiootiline suhe. Korallid pakuvad vetikatele varjupaika ja ühendeid fotosünteesiks. Teisest küljest aitavad vetikad korallidel jäätmeid eemaldada ning annavad korallidele ka hapnikku ja süsivesikuid, mida nad fotosünteesist toodavad. Vetikad jätavad koralli enda eest hoolitsema, kui nad on stressis erinevate tegurite tõttu, nagu soojenev vesi, eriti ere päikesevalgus ja soolsuse muutused. Korallid muutuvad valgeks või pleegitatud. Vetikad võivad vee jahtumisel tagasi tulla, kuid kui seda ei juhtu, siis korallid lihtsalt surevad. 

Uuringus, milles koguti andmeid õhu- ja veeuuringute kaudu, on nende korallide surmade kohta šokeerivad arvud. Aastatel 1998 ja 2002 oli umbes kümnel protsendil uuritud riffidest tugev pleekimine. 2016. aastal oli pleekimisest mõjutatud 90 protsenti, kusjuures 50 protsendil rifist oli tugev pleekimine.  

Uuring näitab ka, et rifid ei kohane soojeneva veega. Varem pleegitatud rifid pleekisid järgmisel korral sama halvasti.  

Ka riffide ülemaailmne prognoos on halb, eksperdid märgivad, et meie teadaolevad rifid ei naase oma pleegitamiseelsetesse struktuuridesse, kuna pleegitamine on muutumas ülemaailmseks nähtuseks. 70. aastaks võib kaduda kuni 2050 protsenti maailma korallriffidest.  

Eksperdid on jõudnud järeldusele, et pleegitamine toimub kliimamuutuste tõttu. Masspleegitamine avastati esmakordselt 20. sajandi teisel poolel, mis langeb kokku Maa kliima märgatav soojenemine kasvuhoonegaaside tõttu. Enne seda oli pleegitamine vaid lokaalne sündmus, mis kippus juhtuma äärmusliku mõõna ajal.