Euroopa tehisintellekti määrus: katse hoida tehisintellekt humaansena

• Autor:
• autori nimi

  Quantumrun Foresight
• Juuni 13, 2022

Ülevaate kokkuvõte

Euroopa Komisjon (EK) astub samme tehisintellekti (AI) eetiliste standardite kehtestamiseks, keskendudes väärkasutuse ärahoidmisele sellistes valdkondades nagu järelevalve ja tarbijaandmed. See samm on tekitanud arutelu tehnoloogiatööstuses ja võib viia USA-ga ühtse lähenemisviisi saavutamiseni, mille eesmärk on globaalne mõju. Määrustel võivad aga olla ka soovimatud tagajärjed, nagu näiteks turukonkurentsi piiramine ja töövõimaluste mõjutamine tehnoloogiasektoris.

Euroopa tehisintellekti reguleerimise kontekst

EÜ on aktiivselt keskendunud andmete privaatsuse ja võrguõiguste kaitsmise poliitika loomisele. Hiljuti on see fookus laienenud, hõlmates tehisintellekti tehnoloogiate eetilist kasutamist. EK on mures tehisintellekti võimaliku väärkasutuse pärast erinevates sektorites alates tarbijaandmete kogumisest kuni järelevalveni. Sellega püüab komisjon kehtestada tehisintellekti eetika standardid mitte ainult ELis, vaid potentsiaalselt eeskujuks ka ülejäänud maailmale.

2021. aasta aprillis astus EK olulise sammu, avaldades reeglistiku, mille eesmärk on jälgida tehisintellekti rakendusi. Need reeglid on loodud selleks, et takistada tehisintellekti kasutamist järelevalveks, eelarvamuste säilitamiseks või valitsuste või organisatsioonide repressiivseks tegevuseks. Täpsemalt keelavad eeskirjad AI-süsteemid, mis võivad inimesi füüsiliselt või psühholoogiliselt kahjustada. Näiteks ei ole lubatud AI-süsteemid, mis manipuleerivad inimeste käitumist varjatud sõnumite kaudu, samuti ei ole lubatud süsteemid, mis kasutavad ära inimeste füüsilisi või vaimseid haavatavust.

Lisaks sellele on EÜ välja töötanud ka rangema poliitika, mida ta peab "kõrge riskiga" tehisintellektisüsteemide jaoks. Need on AI-rakendused, mida kasutatakse sektorites, millel on oluline mõju avalikule turvalisusele ja heaolule, näiteks meditsiiniseadmed, turvaseadmed ja õiguskaitsevahendid. Poliitikas kirjeldatakse rangemaid auditeerimisnõudeid, heakskiitmisprotsessi ja pidevat järelevalvet pärast nende süsteemide kasutuselevõttu. Selle katuse alla kuuluvad ka sellised tööstusharud nagu biomeetriline tuvastamine, kriitiline infrastruktuur ja haridus. Ettevõtetele, kes neid eeskirju ei järgi, võidakse oodata kopsakaid trahve, kuni 32 miljonit USA dollarit ehk 6 protsenti nende ülemaailmsest aastatulust.

Häiriv mõju

Tehnoloogiatööstus on väljendanud muret EÜ tehisintellekti reguleeriva raamistiku pärast, väites, et sellised reeglid võivad takistada tehnoloogilist arengut. Kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et "kõrge riskiga" tehisintellektisüsteemide määratlus raamistikus ei ole üheselt mõistetav. Näiteks suuri tehnoloogiaettevõtteid, mis kasutavad tehisintellekti sotsiaalmeedia algoritmide või sihitud reklaamide jaoks, ei klassifitseerita kõrge riskiga kategooriasse, hoolimata asjaolust, et neid rakendusi on seostatud mitmesuguste ühiskondlike probleemidega, nagu desinformatsioon ja polariseerumine. EÜ seisab sellele vastu väitega, et iga ELi liikmesriigi riiklikel järelevalveasutustel on viimane sõna selle üle, mis on kõrge riskiga taotlus, kuid selline lähenemine võib põhjustada ebakõlasid liikmesriikide vahel.

Euroopa Liit (EL) ei tegutse isoleeritult; selle eesmärk on teha koostööd USA-ga, et luua ülemaailmne tehisintellekti eetika standard. USA senati 2021. aasta aprillis avaldatud strateegilise konkurentsi seadus kutsub samuti üles tegema rahvusvahelist koostööd, et võidelda "digitaalse autoritaarsuse" vastu, mis on varjatud viide tavadele, nagu Hiina biomeetria kasutamine massilise jälgimise jaoks. See Atlandi-ülene partnerlus võib anda tooni ülemaailmsele tehisintellekti eetikale, kuid see tekitab ka küsimusi selle kohta, kuidas selliseid standardeid kogu maailmas jõustatakse. Kas riigid, millel on erinev vaade andmete privaatsusele ja üksikisiku õigustele, nagu Hiina ja Venemaa, järgiksid neid juhiseid või looks see tehisintellekti eetika killustatud maastiku?

Kui need määrused jõustuvad 2020. aastate keskpaigas või lõpus, võivad need avaldada lainetust ELi tehnoloogiatööstusele ja tööjõule. ELis tegutsevad ettevõtted võivad otsustada kohaldada neid regulatiivseid muudatusi ülemaailmselt, viies kogu oma tegevuse vastavusse uute standarditega. Mõned organisatsioonid võivad aga pidada eeskirju liiga koormavaks ja otsustada ELi turult üldse lahkuda. Mõlemal stsenaariumil oleks mõju tööhõivele ELi tehnoloogiasektoris. Näiteks võib ettevõtete massiline lahkumine kaasa tuua töökohtade kaotamise, samas kui ülemaailmne vastavusseviimine ELi standarditega võib muuta ELis põhinevad tehnoloogilised rollid spetsialiseeritumaks ja potentsiaalselt väärtuslikumaks.

Mõju suurenenud tehisintellekti reguleerimisele Euroopas

Laiemad tagajärjed, kui EÜ soovib üha enam reguleerida tehisintellekti, võivad hõlmata järgmist:

• EL ja USA sõlmivad tehisintellekti ettevõtetele vastastikuse sertifitseerimislepingu, mille tulemuseks on ühtlustatud eetikastandardite kogum, mida ettevõtted peavad järgima, olenemata nende geograafilisest asukohast.
• Kasv tehisintellekti auditeerimise spetsialiseeritud valdkonnas, mida soodustab eraettevõtete ja avaliku sektori vaheline tihenenud koostöö, et tagada vastavus uutele eeskirjadele.
• Arengumaailma riigid ja ettevõtted saavad juurdepääsu digitaalteenustele, mis järgivad lääneriikide kehtestatud eetilisi tehisintellekti standardeid, mis võib tõsta nende teenuste kvaliteeti ja ohutust.
• Ärimudelite nihe, et seada esikohale eetilised tehisintellektitavad, meelitades ligi tarbijaid, kes on üha enam mures andmete privaatsuse ja eetilise tehnoloogiakasutuse pärast.
• Valitsused võtavad tehisintellekti kasutusele avalikes teenustes, nagu tervishoid ja transport, suurema enesekindlusega, teades, et need tehnoloogiad vastavad rangetele eetilistele standarditele.
• Suurenenud investeeringud haridusprogrammidesse, mis keskendusid eetilisele tehisintellektile, luues uue põlvkonna tehnoloogid, kes on hästi kursis nii tehisintellekti võimalustega kui ka eetiliste kaalutlustega.
• Väiksemad idufirmad seisavad silmitsi turuletulekutõketega, mis tulenevad eeskirjade täitmise kõrgetest kuludest, mis võivad pärssida konkurentsi ja viia turu konsolideerumiseni.

Küsimused, mida kaaluda

• Kas usute, et valitsused peaksid reguleerima tehisintellekti tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu?
• Kuidas muidu võib tehnoloogiatööstuse suurenenud regulatsioon mõjutada selle sektori ettevõtete tegevust?